Kohv, tee ja teised igapäevased hapendatud toidud meie elus!

Viimasel ajal räägitakse järjest enam headest bakteritest ning nende kasulikust mõjust meie immuunsüsteemile ja tervisele üldisemalt. Laialt on teada ka see, et neidsamu häid baktereid saame me kuumtöötlemata hapendatud toitude kaudu.

Enamusele meist seostub hapendatud toiduga aga esmajoones hapukapsas või hapukurgid. Nii mõnigi meist 🙂 teab kääritatud joogiks nimetada õlu, veini või siidri. Paljud on ilmselt kuulnud juba ka kimchist (Koreast pärit hapendatud hiinakapsas) ning juba mõnda aega on eestiski tuntust kogunud teeseene jook ehk kombucha. Kuid olen kindel, et paljud teist ei tea, et ka sellised igapäevased toidud nagu kohvi, tee ja šokolaad, vanilje on tegelikult kääritatud toidud!

Ma ei tea küll kõigi nende puhul väga detailidesse laskuda (igaüks võib ise soovi korral netis infot leida) kuid olen lugenud et nii kohvi, tee, šokolaadi kui ka vanilje valmistamise algfaasides on oluline roll fermentatsioonil. Meetodeid on erinevaid kuid enamasti kasutatakse eelnimetatud toiduainete valmistamisel mingis etapis bakterite või pärmseente abi. Fermenteerimine aitab kaasa maitsete võimendumisele ning see asjaolu on ühtlasi ka seletuseks miks just need toidud on sageli meie meelistoitude hulgas!

Siinkohal on oluline veelkord rõhutada, et bakteritest on meie seedekulglas kasu siis kui nad on elusad. Pastöriseeritud või muul viisil kuumtöödeldud toidus bakterid hävinevad ning oodatud imuunsusetõstjaid neist siis ei ole. Näiteks levinumad piimhappebakterid hävinevad kiiresti ca 70 kraadise kuumuse juures. Seega kui soovite hapendatud toiduga parandada soolte mikrofloorat siis veenduge, et hapendatud toit sisaldab elusbakterid.

PS. Kuivõrd minu abikaasa on ülepea sukeldunud kääritamise maailma siis on mu koju ilmunud ka kääritamisega seonduv lugemismaterjal. Kes tunneb selle teema vastu suuremat huvi siis üks kõige põhjalikum raamat kannab nimetust “The art of fermentation” Sandor Katz (inglise keeles). Samuti leiab autori nime kaudu otsides hulgaliselt õpetlikke “juutuubi” videosid.

Kääritamine on kunst!

Kääritamise piibel!

Lõpetuseks lisan siia loetelud enamlevinud hapendatud toitudest?*:

laiemalt kasutatavad:

  • äädikad
  • tee (muuhulgas ka näiteks nn Ivanitee, mida valmistatakse käärinud põdrakanepi lehtedest)
  • juuretisega leivad
  • kohv
  • šokolaad
  • vanilje

juurviljad (enamasti sobivad hästi kõik tärkliserikkad juurikad)

  • hapendatud peet, redis, kaalikas, kurk, kapsas, kõrvits, porgand, küüslauk, sibul

alkoholisisaldusega:

  • mõdu
  • kali
  • õlu
  • siider
  • vein

piimapõhised:

  • jogurt
  • juust
  • keefir
  • kumõss

lihapõhised:

  • salaami vorst

veel:

  • tempeh** (hallitatud ja kääritatud sojakook. Seda valmistab mu mees kodus ise ning ehk varsti kirjutan sellest pikemalt)
  • natto
  • kimchi (teeme kodus ise ja tarvitame igapäevaselt. maitseb hea! internetis leiab küllaldaselt õpetusi)
  • miso
  • kombucha (teeseen)
  • tepache (ananassi siider)

*fermenteerimine on väga pika taustaga traditsioon ning eeltoodud loetelu ei ole mõistagi täielik. Lisa kommentaarina mõni ferment mida sa tead soovitada ja mida siin loetelus ei ole.

** Värsket tempeh’i valmistame ise ja saame tellimuspõhiselt ka sulle valmistada. vt lisaks siia.