Kuidas mitte haigestuda diabeeti*?

Teen siinkohal lühikokkuvõtte toitumisteadlase Dr. Michael Gregeri uue raamatu “Kuidas mitte surra” peatükist 6 – “Kuidas mitte surra diabeeti”.

Teise tüübi diabeeti on kutsutud “21. sajandi mustaks surmaks” – sedavõrd ulatuslik on sellesse haigestumine, invaliidistumine ja suremine. Iseäranis tänapäeval, kus me homo-sapiensina arvame end olevat helgemad kui kunagi varem! Ometi on teise tüübi diabeedi puhul tegu enamjaolt toitumise ja elustiili haigusega mida saab ennetada õigete eluviiside ja tervikliku taimse dieediga!

Teise tüübi diabeet kujutab endast seisundit, mille korral on rakud insuliini suhtes resistentsed ning mille tagajärjel kuhjub glükoos (süsivesikud->suhkur) verre.how-not-to-die

Sinu seedesüsteem lagundab süsivesikud, mida sa sööd, suhkruteks ehk glükoosiks, mis on peamine energiaallikas kõigile sinu rakkudele. Selleks et glükoos pääseks vereringest rakkudesse on vaja insuliini. Insuliin on nagu võti, mis avab ukse glükoosile, et see pääseks raku sisse. Seega ilma insuliinita ei pääse glükoos rakkudesse ning selle tulemusena kuhjub see verre. Ajapikku hakkab liigne suhkur kahjustama veresooni. Diabeediga kaasneb reeglina veel rida raskeid seisundeid: pimedaksjäämine, neerukahjustus, südamehaigused jm. Liigne veresuhkur kahjustab ka närvisüsteemi ja võib tuua kaasa jäsemete mittefunktsioneerimise ja muid tervisehäireid.

Nüüd selleks et mõista paremini selle referaadi vormis blogikande sisu peame üle kordama esimese ja teise tüübi diabeedi erisused. Paljud ei pruugi teada et see erinevus on fundamentaalne! Esimese tüübi diabeedi puhul ei tooda pankreas (kõhunääre) insuliini. See tähendab et pankreas ei funktsiooneeri. Seevastu teise tüübi diabeedi puhul toodab pankreas insuliini piisavalt, organism lihtsalt ei suuda seda oma kasuks tööle panna. Tuntud toitumisteadlane Neal Barnard näitlikustab sellist seisundit võtme ja luku näitega kus võti (insuliin) püüab lukku avada kuid keegi on lukuava närimiskummiga (lihtsustatult: rasvad) täitnud.

Miks see nii juhtub? Uuemad uuringud näitavad, et just küllastatud rasvad võivad süüdi olla selles, et rakud ei reageeri insuliinile. Küllastatud rasvade kuhjumine rakkudesse häirib insuliini toimimist(1). Kui insuliin on nagu võti, mis laseb glükoosi rakkudesse, siis küllastatud rasvad on nagu liim, mis sulgeb lukuava. Küllastataud rasvad, mis takistavad insuliinil toimimast, on põhiliselt loomne rasv, mis pärineb lihatoodetest, piimatoodetest, kalast, munast ja ka taimsest küllastatud rasvast (transrasv e. hüdrogeenitud taimne rasv- kondiitritooted (maiustused, küpsised, kiirtoidud, valmistoidud jm). Samuti võib insuliini toimet häirda ka sinu enda keharasv.

Juba 1972 aastal viidi läbi uuring, mille põhjalikumad järeldused ilmnevad alles täna. Noortest ja tervetest meditsiinitudengitest moodustati kaks gruppi. Ühele grupile anti rasvarikast toitu. See sisaldas võid, oliiviõli, mune, liha ja piimatooteid. Teine grupp sai aga süsivesikuterikast toitu, mis sisaldas ohtralt suhkrut, komme, küpsetisi, valget leiba, küpsetatud kartuleid, riisi, banaane jms. Üllataval kombel tekkis hüppeline insuliini resistentsus just rasvarikast dieeti tarbinud grupi liikmetel. Paari päevaga kahekordistus nende veresuhkru tase võrreldes suhkrurikkal dieedil olnutega(2). Uuringu läbiviijail võttis kaua aega, et aru saada, miks see nii on ning alles nüüd on hakatud uuringu seoseid taasavastama ning leidma rasva mõju insuliini resistentsese tekkes. Teadlased suudavad nüüd isegi jälgida rasva sisenemist vereringesse ja insuliini resistentsuse kasvu selle tulemusel(3). Näiteks arvatakse nüüd et ka tervetel inimestel mõjutab kõrge rasvasisaldusega dieet keha võimet tulla toime glükoosiga. On kindlalt tõestust leidnud, et mida vähem on dieedis rasva, seda paremini suudab insuliin teha oma tööd(4).

Rasvad ja diabeet

Mitte kõik rasvad ei mõjuta meie rakke ühtemoodi. Näiteks palmitaat, küllastatud rasv, mida leidub enemasti lihas, piimatoodetes, munades, põhjustab insuliini resistentsust. Teisest küljest aga oleaat, monoküllastumata rasv, mida leidub enamasti pähklites, oliivides, avokaados jms, võib kaitsta küllastatud rasva hävitava mõju eest. Küllastatud rasva töötlemise järgselt tekib rohkem toksilisi ühendeid ja vabu radikaale, mis tekitavad põletikulisi reaktsioone kehas ja mitokondrite düsfunktsiooni rakkudes(5). See võib selgitada, miks taimse terviktoidu tarbijad on paremini kaitstud diabeedi eest. Teadlased on võrrelnud samas kehakaalus olevaid taimetoitlasi ja omnivoore ning on leitud, et taimetoitlastel oli parem insuliini tundlikkus ja parem veresuhkru tase ja isegi paranenud beeta rakkude funktsioon – need on rakud, mis toodavadki insuliini. Seega on tasakaalustatud taimetoit parim nii esimese kui teise tüübi diabeedi korral.

Paljud inimesed, kes on tervise pärast hakanud pidama taimset dieeti, on sellega igati rahul. Üks põhjusi on see, et nad tunnevad ennast seejärel lihtsalt kergemalt. Lihtsalt väljendades – enesetunne on parem! Ühes teaduslikus uuringus jagati diabeeti põdevad inimesed kaheks. Pooled jälgisid tavalist diabeetikute vähese süsivesiku sisaldusega dieeti ja teised taimset dieeeti, mis koosnes köögiviljadest, teraviljadest, kaunviljadest ja puuviljadest. Kuue kuu möödudes olid taimetoidul olijate tervisenäitajad paranenud, nad tundsid ennast paremini ning ka enesega rahulolu ja meeleolu oli paranenud. Nad tundsid vähem näljatunnet, võrreldes tavalise range diabeetiku dieediga(6).

Taimse terviktoidu kasuks diabeedi korral räägivad veel palju uuringud. Ent kui lahendus on nii lihtne, siis miks ei ole kõik arstid seda veel soovitanud? Põhjuseid on erinevad alates sellest, et inimestel on ikka veel  tugevad eelarvamused, et taimne dieet on pigem ekstreemsus, mitte tervislik dieet. Ka ravimitööstused ja liha- ning piimatööstused pole huvitatud sellise dieedi levikust ning rahastavad vastupidiseid uuringuid.

Ent igaühe tervis on tema enese kätes. Meil on ravim toidu näol olemas paljude haiguste jaoks. Usalda oma keha, kui tunned end taimsel terviktoidul hästi ja tervisenäitajad paranevad, siis polegi midagi muud vaja kui järgida oma tundeid.

Viited:

  1. Free fatty acids and skeletal muscle insulin resistance.
    Rachek LI1.http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24373240
  2. http://archinte.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=535594
  3. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23122836
  4. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1394223/
  5. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25061559
  6. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23050853

*Pealkiri viitab teise tüübi diabeedile.